Kuidas ma siia(taimetoiduni) jõudsin?



Koos blogi lanseerimisega mõtlesin, et panen kiirelt kirja, kuidas ma taimetoiduni jõudsin.

Köögiviljad ja puuviljad ei ole minu jaoks kunagi võõrad olnud. Üles kasvasin kodus, kus oli suur aed ja suvel tuli kogu värske sealt. Poisina mere ääres ringi joostes ei jõudnudki teinekord korralikult kööki – pigem sai aiast midagi nopitud ja nii uuesti edasi.

Lisaks oli meil vennaga umbes 6-8ndast eluaastast kahepeale hooldada suur kasvuhoone, mille saak läks kohalikesse poodidesse/sööögkohtadesse ja tasu oli meile taskurahaks. Kindlasti on see kõik mingisuguse jälje jätnud ja taimeriik ei ole kunagi olnud minu jaoks midagi võõrast.

Samas minu igapäevane menüü oli ikkagi suuresti loomne. Kõvasti piimatooteid, liha ja muidugi palju kartulit! Piima jõin meeletult ja luud ei olnud kusagilt otsast tugevad(ei mäletagi enam täpselt mitu korda minu ihuliikmeid kipsi on pandud), kuigi uskumus oli suur, et sealt saab palju kaltsiumi jne.

2011 grillihooajal tundsin ühel hetkel, et ma ei taha seda rohkem. Samas veeresin ikka samas suunas edasi, minnes lihtsalt rohkem kergema liha peale – kana ja kala. Seda kuni aastavahetuseni. Siis vaatasin seda meeletut liha hunnikut laual ja mõtlesin, et miks ma seda söön. Pärast on raske tunne ja tahaks “leiba luusse” lasta jne.

Otsustasin, et ei söö ning panen taldrikule kõike muud. Selle käigus tegin otsuse, et eksperimenteerin natukene ja ei söö liha 30 päeva ning seejärel vaatan, mis tunne on. Piimatooted olid jätkuvalt igapäevaselt menüüs.

Ühel hetkel, kui see 30 päeva just oli täis saanud kutsus sõber Marko õhtusöögile – oli teinud sisefileed ja sinna juurde kartuleid ja salatit. Sain aru, et see 30 päeva oli väga mõnus ja kerge olnud ning ei söönud. Natukene võõras oli selline otsus nii endale, kui ka teistele, aga otsus tuli lihtsalt ja ei olnud sellist tunnet, et jään nüüd millestki ilma.

Tasapisi jätsin ka piimatooted suuresti menüüst välja ning enesetunne muudkui paranes.

Kevade tulles ei olnud mingit (kevad)väsimust. Organism oli puhtam, magasin vähem ja mis peamine – ma ei ole olnud kordagi haige selle aja jooksul. Muidu suutsin ikka talve jooksul 2-3 korda külmetada, vahel isegi suvel. Rääkimata väsimusest, mis kevadeks kohale oli rullunud. Selles oli muidugi oma osa ka minu muudel harjumustel ja hüpleval meelel, mis nagu superarvuti kogu aeg ragistas mõtteid, mis kuidagi ei teeninud minu tegelikke huve.

Eesti keeles leidsin alguses kiirelt mitmeid esmapilgul huvitavalt tunduvaid retsepte, aga väga suur osa olid nisu jahuga ja soja toodetega, mis minus suurt vaimustust ei tekita. Sojatooted ja nisujahu ei ole kindlasti osa heast tervisest – mis ei tähenda, et neid pole minu menüüs üldse olnud.

Taimetoitlus ei tähenda tingimata paremat/head tervist!

“Even if you are a vegetarian think you are healthy… How much do you spend on soy cheese, soy milk, soy burgers, soy wieners, (soy is toxic protein/ hormone disruptor) cereal, bread, pasta, cookies, crackers and other dead crap? Vegetarians are some of the unhealthiest people who think they are better than others.”
-Markus Rothkranz

Usun täna, et elav toit on mulle parim, mis ei tähenda seda, et ma ei kuumutaks toitu üldse, aga arvestatav osa minu menüüst on toortoit oma olemuselt. Seda eriti suvisel ajal.

Väga palju on küsitud minult, et mida ma siis söön? Seda lihtsalt uudishimust, kui ka soovist ise rohkem taimset toitu süüa. Mitmed inimesed on üllatanud mind sooviga rohkem selle kohta teada, sest soovivad rohkem taimset oma menüüsse.

Sellel teel on ka olnud inimesi, kes pilluvad sapiseid kommentaare ala et meie toit ei kõlba enam jne. Esimene reaktsioon on ennast sellisel juhul kaitsta, aga see ei anna midagi. Hinnangute andmine kurnab meid ennast ja sellel lihtsalt puudub mõte. Meil kõigil on oma tee ja valikud.

Samas suur osa inimesi on väga mõistvad ja alati on meeldiv, kui küsitakse üle, et Andrus, mis Sina sooviks süüa.

Kedagi ei tohiks hukka mõista! 3 aastat tagasi tänasel päeval oli minu hommikusöögiks suure tõenäosusega praetud muna, peekon ja kodujuust ning jutt taimetoitlusest oleks kõlanud väga imelikult. Ma oleks arvatavasti väga kriitiline olnud ja alustanud “klassikalise” küsimusega, aga kust Sa siis valku saad… inimene vajab seda ja veel seda ja seda…

Kindlasti ma mõjutan oma valikutega teisi inimesi enda ümber, aga proovin seda mitte peale suruda. Hommikut alustasin täna kiire smuutiga ja pojale tegin putru. Selgelt on tema menüü suuresti taimne, aga ma ei kontrolli, mida ta sööb lasteaias või kui ta kodus ei ole. Temal on oma tee ja ühel päeval saab ta ise selle valiku teha – tähtis on hetkel, et tema menüü oleks võimalikult vaba igasugusest tehistoidust ja piisavalt mitmekülgne koos värskete puu- ja juurviljadega.

Lihast loobumisega seoses on muutunud minu suhtumine ka loomadesse. Minu otsus alguses oli täiesti “egoistlik” – minul on parem ilma. Täna saan aru, et sellel otsusel on palju suurem tähendus.

“Animals are my friends…and I don’t eat my friends.”

― George Bernard Shaw

Loodan siiralt, et leiad siit endale midagi huvitavat ja kasulikku.

Lisaks usun, et see blogi aitab mul endal edasi areneda – muuta oma menüüd veel huvitavamaks ja tervislikumaks.

Veganism is not about giving anything up or losing anything; it is about gaining the peace within yourself that comes from embracing nonviolence and refusing to participate in the exploitation of the vulnerable”
― Gary L. Francione

Toitumine on väga tähtis, täpselt nagu liikumine ja oma vaimse tervise eest hoolitsemine! Kindlasti kirjutan ka sellel teemal.

Head,
Andrus

Kui see kõik tundub Sinu jaoks natukenegi huvitav, siis liitu kindlasti uudiskirjaga.

andrus2

“Change the way you look at things and the things you look at change.”
― Wayne W. Dyer



Kirjutas: - 02.09.2013






Lisa kommentaar (Sinu email ei jää teistele näha):


Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*





Ole esimene, kes kuuleb uutest toodetest, retseptidest ja blogipostitustest

Liitu uudiskirjaga: