Lapsed ja tervislik toitumine – sööme rohkem värsket!



ubade korjamine

Usun, et iga vanem soovib, et nende lapsed toituks tervislikult ja oleks terved. Arusaadavalt on inimestel tervislikust toitumisest väga erinevad arusaamised, kuid usun, et märksõna paljude jaoks on värsked puuviljad, köögiviljad ja marjad ning võimalikult vähe suhkrut ja muud töödeldud kraami, mida müüakse toidu nime all.

Puuviljade ja magusate marjadega tundub asi lihtsam, tähtis on, et need oleks lapse jaoks igapäevaselt kättesaadavad, aga kuidas saada laps sööma erinevaid köögivilju, mida saab poest või oma aiast?

Tristan saab varsti kuus ja ma tahaks uskuda, et ta toitub täna täitsa tervislikult. Mina sõin oma viimase tüki liha, kui ta oli kahe aastane ja selgelt on minu valikud teda mõjutanud ja mõjutavad ka edaspidi. Meie kodune menüü on viimaste aastatega läinud järjest mitmekesisemaks ja läbi selle on ka mõlema maitsemeeled kõvasti uusi kogemusi saanud, kuigi aegajalt on uute asjade puhul esimene reaktsioon see, et „ma pole seda enne söönud ja mulle ei maitse see“.

Mul ei ole mingit teadlikku “programmi” olnud, kuidas teda rohkem värsket sööma saada ja natukene ajas tagasi vaadates on minu jaoks välja joonistunud teatud mustrid, mis kindlasti on mänginud arvestatavat rolli selles, mida ta täna sööb ja ei söö.

Väike aednik
Mulle tundub, et kõige suurema huvi erinevate aiasaaduste vastu on andnud võimalus neid ise kasvatada.
Aias toimetamine aitab lapsel mõista palju paremini, kuidas taimed sirguvad ja hiljem nende korjamine söögiks on omaette emotsioon koos arenenud maitsmismeeltega. Lisaks õpib sinna juurde planeerimist, kannatlikkust ja hoolitsemist. See on omamoodi looduse ja elu mõistmine, et kõik muutub. Ka taimed tärkavad(sünnivad) ja surevad, et ühel hetkel saada üheks maaga ja anda elu uutele taimedele. basiilik

Uus aiahooaeg ei ole kaugel ja vaatasime juba seemnekasti üle, et mida võiks kevadel maha külvata. Lapsed on palju teadlikumad, kui me arvame neid olevat. Kiirelt leitakse seemnepakk ja avastatakse, et see kapsas (lehtkapsas) on meil ikka veel ju õues lume all ning herneid ei soovita enam oma kasti rõdule kasvama panna, sest seal on liiga tuuline ja selleks on ikka sobivam tuulevaikne nurk aias.

Tristanrodul

Lisaks ise kasvatamisele ei ole meist kuhugi kadunud korilane, kes kunagi peale jääaega endale siin paksude metsade vahel kodu lõi. Metsas marjade korjamine ei ole lihtsalt toidu varumine, vaid omamoodi ühenduse loomine meie müstilise minevikuga. Mets oma ürgsuse, arhailisuse, häälte ja lõhnadega aitab vähemalt minul leida mingisuguse seletamatu rahu ja ühenduse.

Marjade noppimine on natukene meditatiivne tegevus ning meenutab mulle munkasid, kes lasevad päevad läbi palvehelmeid oma näppude vahelt läbi – seda muidugi siis, kui  me mõttel ei lase lendu minna ja ei avasta oma meelt tegelemas millegagi, mis on juba olnud või mis võib alles tulla.

Natukene teadlikkust ja Sa võid olla edukalt hetkes, lastes pisikestel värvilistel pallikestel kas suhu või korvi kukkuda.
Nii nagu täiskasvanutel, aitab see ka lastel leida hetke ja seal vaikselt tegutseda. Sügisel Läänemaal pohlasid korjates avastasin, et lapsena ei olnud minul kunagi sellist kannatlikkust lihtsalt istuda kännu peal ja marju reaalselt korjata. Kannatlikkus kasvab, kui selline tegevus on regulaarne.

Tristanpohlal
Sügavkülma korjamine aitab jällegi planeerida ja mõista, et tänu sellele paarile tunnile metsas on meil talvel hea teha vitamiinidest pakatavaid smuutisid.

Laste maitsemeeled on enamasti vähem rikkumata, kui täiskasvanute omad, aga on kindlasti pidevas muutumises nii nagu kogu elu. Meie vanematena saame siin väga palju ära teha, et see muutus ei oleks väga ühes suunas ja lapsed saaks kogeda puhtaid ja töötlemata maitseid.

Samastumisvajadus
Millal Sa nägid viimati perekonda, kus vanemad toituvad tervislikult, on heas vormis, aktiivsed, hoolivad endast ja oma lähedastest, aga lapsed söövad burgereid, on ülekaalus ja veedavad suure osa ajast ekraani taga?

Mulle tundub, et haigetel ja ülekaalulistel lastel on väga tihti ka vanemad samas olukorras. Soovid muutust näha lapses, siis ole ise see muutus kõigepealt!

Väikesed lapsed tahavad väga olla oma isa või ema moodi. Minu söömis- ja ka muud harjumused selgelt mõjutavad Tristanit ja soov olla sarnane on väga tugev alates toidust, mida söön, kuni selleni, kuidas ma kasvõi sudokut lahendades kätt lõua all hoian. Kui märkad lapse juures midagi uut ja eriti midagi sellist, mis ei meeldi, siis on hea aeg peeglisse vaadata.

Kui me ise ei söö tervislikult, siis on raske ka tahta, et lapsed seda teeks. Väidetavalt ühel hetkel hakatakse ennast samastama rohkem eakaaslastega, ehk täna on hea aeg kasvada ise ja olla heaks eeskujuks.

Rääkimine ja proovimine
Räägi neile, miks on mõni toiduaine kasulik ja mõni mitte, kuigi see tundub väga hea. Samuti tasub rääkida ka marjadest, mis metsas kasvavad, aga mida kunagi ei tohiks suhu panna.

Anna lapsele aega ja võimalust proovida erinevaid maitseid. Salat ja salat võib olla väga erinev. Poest ostetud lehtsalat ei ole selgelt see, mis ise kodus kasvatatud nii maitselt, kui ka emotsioonilt.

Kui ma enda jaoks lihavaba elu avastasin, siis kiirelt said minu lemmikuks kuivatatud datlid ja viigimarjad. Alguses ei maitsenud Tristanile kumbki, aga täna on viigimarjad tema lemmikud. Ma ei suunanud teda kordagi, et no söö nüüd neid ka, aga need olid alati olemas. Ühel hetkel, kui mina neid autos maale sõites jälle sõin, proovis ta koos oma porgandi- ja õunteviiludega ka viigimarju ja oli vaimustuses.

Paar kuud tagasi lastejoogas õpetaja küsis lastelt, mis on nende lemmiktoit ja Tristan kuulutas, et viigimarjad. See pani tugevalt mõtlema, kui lihtsalt oleks see võinud olla mõne kiirsöögikoha burger, mis seedib umbes nädal aega.

Muidugi ei saa ma välistada seda, et ühel päeval ta kuulutab, et tema lemmiktoit on midagi sellist mille realiseerimistähtaeg on järgmine sajand.

Tervislikud snäkid ja kaasamine söögi tegemisse
Me sõidame autoga palju ja võtame teele kaasa enamasti porgandit, õunu, viigimarju, banaane, pähkleid ja isetehtud pähkli/puuvilja batoonikesi. Vahel on hea lisada reisikorvi midagi uut ja vaadata, kuidas sellele reageeritakse.
Tristan väga ei kujuta ettegi, et võtaks hoopis maale sõites Statoilist kabanossi, kuigi ka seda on ta jõudnud proovida mingi aeg.

Lapsed kipuvad pähe võtma, et neile ei maitse midagi lihtsalt sellele peale vaadates. Samas on täiesti võimalik, et kõiki näiteks toorkoogis olevaid koostisosi sööb ta eraldi suurima heameelega. Kooki koos tehes on tal parem arusaamine, mis seal sees kõik on.

Ja see on põnev tegevus. Koguste mõõtmine, maitsmine, tükeldamine, segamine ja lõpuks muidugi söömine, mis on  palju erilisem kogemus, kui see hea suutäis on ise valmis meisterdatud.

Tristanteebsalatit

Mida see annab, kui laps sööb rohkem värsket ja vähem erinevate keemia tunnist tuntud ainetega töödeldud toitu?


Ma olen veendunud, et Tristan on tänu sellele palju tervem ja tema immunsüsteem tugevam.

Terve laps on kindlasti õnnelikum, nautides argipäeval rõõmsalt lasteaeda/kooli ja huviringe, lastes vanematel rahuliku südamega oma tööd teha, et hiljem pühendada ennast tervele lapsele, kes ootab õhtul nägu naerul, valmis vanema üle külvama kõige sellega, mida ta selle imelise päeva jooksul jõudis kogeda. Ja kas ei ole parem vabadele päevadele vastu minna, kui Sa tead, et laps on terve ja saate koos maailma avastada?

Kui laps on nädalaid haige, seejärel nädala lasteaias ja jälle nädalaid haige, siis on minu arvates õige aeg küsida endalt, kas on midagi, mida ma saan muuta lapse menüüs, tema harjumustes ja koduses kliimas (mitte ainult läbi niiskuse taseme uue kalli aparaadiga, vaid ka see, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja ennast tunnevad).

Kindlasti ei ole värske tervislik toit mingi imerohi ilma regulaarse liikumise, hea une ja ohtras koguses värske õhuta. Sinna juurde veel turvaline ja soe kodune keskkond ning ma usun, et iga laps on tervem ja nägu rohkem naerul!

Paar aastat tagasi kirjutas British Journal of Psychiatry, et valgest suhkrust, kunstlikest lisaainetest ja muudest valmistoitudest loobumine muudab lapsed rahulikumaks ja tõstab nende intelligentsustaset. Mingi uuring lausa väitis, et rasva- ja suhkrusisaldusega menüü puhul oli laste IQ peale paari aastast jälgimist kaheksandaks eluaastaks langenud ja tervisliku menüü puhul tõusnud.

Statistika ja uuringud on tihti küsitava väärtusega, aga mulle tundub, et siin on mõttekoht täitsa olemas.

Andrus_Tristan

Eesmärk?
Mul ei ole vanemana kindlat eesmärki, milleni jõudes võiks seinale linnukese teha ja puhkama jääda. Soovin oma poega näha võimalikult tervena, õnnelikuna, avatud ja vastuvõtliku meelega, kontaktis iseendaga ja läbi selle välise maailmaga, samas mitte luues mingit friigimoodi menüüd, kus kõik on kontrolli all. Ta teab väga hästi, mis on Kalevi kommid, ketshup, pizza või koorene Premia jäätis, aga need ei ole tal kindlasti igapäevases menüüs.

Kui ma midagi üldse täna teadlikult piiran, siis on need tugevalt töödeldud toiduained, erinevad valmistooted, sojatooted, suhkur ja nisujahu.

Kas ta võiks täna rohkem köögivilju ja muud värsket süüa?

Kindlasti, aga ma olen väga rahul, kuidas tal endal on huvi süüa järjest rohkem just erinevaid köögivilju. Usun, et tehes toidu võimalikult huvitavaks koos väikese suunamisega, kasvab sellise toidu osa tema menüüs veel.

See kõik tundub väga lihtne ja muidugi tekib küsimus, et kas Tristan ei olegi haige ja kas ta on…?

Ikka on olnud, aga see ei ole viimasel kolmel aastal tema jaoks olnud pikk ja kurnav periood. Kui nüüd järgi mõelda, siis oleme kodus olnud väikeste külmetuste tõttu mõned üksikud korrad aastas paar päeva korraga.

Ja nüüd muidugi tuleb küsimus, mida ma olen kuulnud kindlasti rohkem kui paar korda: “Kas Tristan on ka “taimetoitlane”?” Lühike vastus on EI. Pikemalt kirjutan sellest juba varsti.

Tristankätepeal



Kirjutas: - 05.02.2015






Lisa kommentaar (Sinu email ei jää teistele näha):


Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*





Ole esimene, kes kuuleb uutest toodetest, retseptidest ja blogipostitustest

Liitu uudiskirjaga: